Harju KEK AS on Eesti erakapitalil põhinev äriühing, mis tegeleb kinnisvara arendamise, halduse, investeeringute juhtimisega ja rahvusvahelise transpordiga.

Ettevõte on asutatud aastal 1956, omades pikaajalisi kogemusi kinnisvara valdkonnas. Keskendume investeeringutele, mille peamine fookus on tööstus- ja ärikinnisvaral.

Ettevõtte missioon on luua klientidele väärtusi, pakkudes terviklikku keskkonda, mis loob kõik eeldused edukaks äritegevuseks.

Harju KEK alustas tegevust 1956. aastal kooperatiivse ettevõttena, tegutsedes ehituse ja ehitusmaterjalide tootmise valdkonnas. 60-ndate aastate lõpul, tootmismahtude kasvades täiustati ettevõtte juhtimisstruktuuri ning loodi erinevad spetsialiseeritud tootmisüksused. Tootmispindade ehituse ja arendusega pandi alus tööstuspargi kujunemisele Keilas. 1988. aastal tekkisid esimesed välissuhted, mis hiljem arenesid koostööks rahvusvaheliselt tuntud ettevõtjatega nagu ABB, NOKIA, GLAMOX ja ENSTO. 

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 1991.aastal tõi kaasa muutused seadusandluses.  Harju KEK reorganiseeriti äriühinguks ning allüksused tütarettevõtjateks. Koostöös välisfirmadega hakati looma erinevaid ühisettevõtteid.

1995. aastast on Harju KEK Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige. 1997. aastal noteeriti tütarettevõtja Harju Elektri aktsiad Tallinna Börsil. 1999. aastal reorganiseeriti osaühing Harju KEK aktsiaseltsiks.

60-ndad
70-ndad
80-ndad
90-ndad
2000
2014 - ...

60-ndad

  • 02.04.1956 asutasid viie kohaliku kolhoosi esindajad maaehitusettevõtte Keila Kolhoosidevahelise Ehitusnõukogu.
  • 1958. aastal tekkis ühinemiste tulemusena Harju Kolhoosidevaheline Ehituskontor, mis tegeles ehitusega ümberkaudsetes kolhoosides. Hiljem arenes sellest välja Harju KEK.
  • Paralleelselt ehitamisega arendati abitootmist – oli rajatud oma paemurd ja killustikutootmine.
  • 1963. aastal tegutses kontor juba 26 kolhoosi ühisettevõttena. Korrigeeriti ehituspoliitikat: kui varem oli kogu ehitusjõud samaaegselt killustatud paljude objektide vahel, siis nüüd koondati see väiksemale arvule objektidele.
  • Kümnendi lõpus kiirenes ehitustempo ja töö muutus efektiivsemaks

70-ndad

  • Kümnendi algusaeg nõudis uute tootmisbaaside rajamist. Loodi elektritööde jaoskond ning hakati tootma elektrikilpe ja kaablit.
  • Avati elektroonikatsehh ja elektromehaanika tsehh.
  • Moodustati spetsialiseeritud tööde valitsus, mis tegeles side- ja lõhkamistöödega.
  • Kümnendi keskel hakkas arenema elamuehitus ning Harju KEKi ehitusmaht kasvas 12-25% aastas.
  • Koos elamuehituse kasvuga suurenes ka viimistlustööde maht ning tekkis suurem nõudlus kvalifitseeritud tööjõu värbamisel. Kümnendi lõpuks kasvas hüppeliselt ehituskvaliteedi tase.

80-ndad

  • Kümnendi peamiseks märksõnaks oli organisatsiooni ümberstruktureerimine.1982. aastal loodi Eritööde Ettevõte Harju Elekter.
  • Keila Ehitusvalitsuse baasil loodi 3 eraldi ehitusvalitsust. Alustati 
  • atsetüleeni tootmist. Ehitati uus saeveski. 
  • 1986. aastal oli Harju KEK-is töötajaid 2158. Valmis Harju KEK-i peahoone, mis oli 1985. aasta parim ehitis Eesti NSV-s ning sai preemia.
  • Moodustati 2 iseseisvat ettevõtet – Harju KEK ja Mõigu KEK. 

90-ndad

  • Oluliseks muutusid välismajandussidemed: tekkisid partnerid nagu Stiebel Eltron, ABB, NOKIA, Glamox, Ensto jpt.
  • Koostöö sõlmimise eesmärgil külastati valgusteid tootva firma Glamox tehaseid Soomes ja Norras eesmärgiga luua ühisettevõte. Hiljem järgnes sellele koostöölepingu allakirjutamine.  
  • Koostööst firmaga Nokia Kaapeli OY sündis 1992. aastal teinegi ühisettevõte – AS Keila Kaabel.
  • Loodi ühisettevõte Soome firmaga Paiko OY, mis muutus ülemaailmse kontserni ABB tütarettevõtteks. Sündinud koostööleping viis ühisettevõtte ABB Harju Elekter moodustamiseni.
  • Harju KEK-i 45% osalusel asutati AS Ensek (hilisem Ensto Ensek), mis hakkas teostama metalltoodete kuumtsinkimist. Sellest ettevõttest kujunes üks Keila Tööstuspargi suuremaid rentnikke
  • Kümnendi lõpul erastati kogu Harju KEK-ile kuuluv elamufond.

2000

  • Natuke enne sajandivahetust kanti kõik OÜ Harju KEK ja tütarettevõtted Äriregistrisse. Hiljem muudeti Harju KEK aktsiaseltsiks.
  • Enne sajandivahetust 1997. aastal noteeriti AS Harju Elekter aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsil.
  • Aastal 2000 asutati tütarettevõte AS Laagri Vara ja pandi nurgakivi Laagri Ehitusmarketile.
  • 2004. aastal sõlmiti tootmishoone rajamise leping ettevõttega AS Ensto Ensek, kellele anti hoone pikaajaliselt üürile. 
  • Alustati Allika Tööstuspargi arendamist.
  • 2012. aastal avati Bauhofi kauplus Keilas, millele eelnes üürilepingu sõlmimine Harju KEK-i ja Bauhofi vahel.

2014 - ...

  • 2014. aastal tehti strateegiline otsus investeeringuteks väljaspool Keilat. Soetati kinnistud Tallinnas aadressil Valge tn 10 ja tänased Valdmäe Tööstuspargi kinnistud Laagris, Tänassilma piirkonnas.
  • 2015. aastal osteti kinnistud Tallinnas, Kalmistu teel ning 2016. aastal valmisid seal 3 uut korterelamut
  • Aastaks 2017 jõudis Nõmmeliiva kortermajade projekt edukalt lõppfaasi ning peaaegu kõik korterid on müüdud
  • 2017. aasta märtsis alustati KEKI Ärimajade ehitusega. Kaks uut ärihoonet valmivad augustis Keila Tööstuslinnaku territooriumile ning suur osa ruumidest on välja üüritud.
  • 2017. aasta märtsis alustati Valdmäe Tööstuspargis kommunikatsioonitrasside ja kinnistusiseste teede ehitusega ning tänaseks on sõlmitud ka esimesed üürikokkulepped.

KONTSERN