Harju KEK tegevjuhi ja juhatuse liikme Janek Lehtmetsa intervjuu Keila Lehele

Keila Lehe peatoimetaja Agu Veetamme poolt läbi viidud intervjuu Harju KEK-i tegevjuhi ja juhatuse liikme Janek Lehtmetsaga.

Intervjuu avaldati Keila nädalalehes Keila Leht 10. septembril, lehe elektroonse väljaandega on võimalik tutvuda lingil Keila Leht, 10. september 2021, mille muutmata kujul tekst loetav ka siin alljärgnevalt.

Janek Lehtmetsa intervjuu Keila Lehele

„Keila patrioodina soovin aidata kaasa luua sellist Keila linna, kus elanikul on hea elada ning aega veeta, mis on pidevalt arenev linnakeskkond, kus on uued ärivõimalused ja regulaarselt lisanduvad töökohad,“ kinnitas intervjuus Keila Lehele Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets.

Veel möödunud sajandi lõpul oli Harju KEK Keila tuntuim ettevõte. Kas ka täna?
Tegevusi, mille järgi Harju KEKi tol ajal tunti, ei ole tänaseks jäänud. 2021. aastal pole alles ühtegi vana tootmisüksust, viimasena väljusime transpordiärist. Täna ei ole Harju KEK Keilas enam nii oluline tööandja, küll aga töötab suur osa keilalasi meie renditud pindadel. Me arvame jätkuvalt, et oleme osa Keilast ja Keila on osa meist.

Tänane Harju KEK tegeleb ärija tööstuskinnisvara arendamise, haldamise ja investeeringute juhtimisega. KEKi vundament on piisavalt tugev. Oleksime võinud tiksuda ka rahulikult vanaviisi edasi, kuid
ettevõtte nõukogu pidas õigeks valida teine tee. Täna oleme end positsioneerinud ja teame, kus oleme ning kuhu edasi liigume.

1956. aastal asutatud Harju KEK oli omataoliste seas esimene Eestis. Hiljem tekkis sarnaseid ettevõtteid pea igasse rajooni. Kuidas on läinud teistel KEKidel?
Kes on suutnud muutuda, on ühel või teisel moel jäänud. Samas on neidki, kes on tegevuse lõpetanud. Harju KEK on aastakümnete jooksul mitmel korral oma ärimudelit ja visiooni muutnud, mistõttu on ettevõte täna kaasaegse ärimudeliga ja hästi kapitaliseeritud.

KEKi tähekombinatsioon on tulnud sõnast kolhoosiehituse kontor. Otsene mälestus nõukogude ajast. Kas pole olnud soovi aktsiaseltsi nime vahetada?
Praegune lühend ja sümbol on olnud pikalt tuntud ja kergesti tarbitav. Järjest vähem on neid, kes tähekombinatsioonile mõistet otsivad.

Täna on nimi Harju KEK meie tugevus, mis seob ettevõtte 65 aasta pikkuse ajaloo ja tulevikunägemuse ühtseks terviklikuks sõnumiks. Võime öelda, et nimi on tuleviku vundament. Samuti on säilinud EKE Aktsiaseltsi nimi. Keegi ei mõtle, mida need kolm tähte tähendavad, küll aga teatakse EKE rajatud Swedbanki peahoonet, Telia maja, Tornimäe ärikeskust jt suuri projekte.

Kui palju on täna Harju KEKil aktsionäre?
400 ringis. Me oleme mitmel korral pakkunud aktsionäridele võimalust müüa oma aktsiad ja paarikümnel juhul on seda ka tehtud, kuid aktsionäride arv pole vähenenud. Harju KEKi aktsionäriks saadakse ka läbi päranduse, peresisese müügi või kinkimise kaudu. Inimesed, kes on ise või kelle vanemad on olnud Harju KEKi töötajad, ei võta meie aktsiat kui mistahes väärtpaberit. See on paljudele midagi hoopis
olulisemat.

Harju KEKi omanduses olevad äri- ja tootmismaad ei asu ainult Keilas?
Hetkel veel 2/3 meie ärist tuleb Keilast. Harju KEKi omanduses on täna ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad. Ettevõtte suurimad äri- ja tööstuspargid on Keila linnas asuv tööstuspark, A11 Äripark Tallinna ringtee ääres Rae vallas ja Valdmäe Tööstuspark Tänassilmas Laagris.

Meil on kokku üle 60 000 m2 väljaüüritud pinda. Ettevõtte suurimad kliendid äri- ja tööstusparkides on Harju Elekter, Ensto Ensek, Glamox, Prysmian Group Baltics, Bauhof, Würth, Onninen, Harmet HBR, Stark Logistics, Tamrex, Automaailm, PMC Hydraulics ja paljud teised tugevad ettevõtted.

Märkimisväärne on meie osalus teistes ettevõtetes. Nii omab Harju KEK AS 31,4% osalust börsiettevõttes Harju Elekter ning 27,1% osalust ettevõttes EKE AS.

Mitmed uued ettevõtted, sh Tamrex, Automaailm õnnestus Keilasse tuua 2017. aastal, kui valmisid Keki tn 1 ärimajad. Rõõm näha, et rentnikud tegutsevad seal jätkuvalt.
Meie kliendid on valdavalt püsivad, ju neil on meie juures hea. Lisaks üürihinnale on ka muid komponente, mis rentnikke hoiab.

Uute ärimajade rajamist Paldiski maantee äärde saab lugeda sümboolseks uue ajastu alguseks. Ühelt poolt rahuldasime tänapäevaste hoonete ehitamisega tekkinud nõudlust ärikinnisvaraturul,
teiselt poolt andsime kohalikule turule selge signaali, et Keila Tööstuspark on pidevalt arenev ettevõtluskeskkond. Seda toetab ka sel suvel täieliku uuenduskuuri läbinud Keila Tööstuspargi
peasissepääsu valmimine. Keila Tööstuspark uueneb koostöös klientidega.

Keila Tööstuspargis tundub olevat veel ruumi arenguks.
Keila Tööstuspark on 52 ha suur, kuhu võime veel ehitada umbes 100 000 m2 uusi hooneid. Oleme oma praeguste klientide jaoks paindlikud ning arvestame nende kasvu ja arengu vajadustega, samas näeme iga päev vaeva uute äride toomiseks Keilasse.

Kõige uuemad uudised puudutavad 3500-ruutmeetrise ENSTO uue hoone rajamist, millega püsime eelarves ja ajagraafikus. Samuti valmistame praegu ette järgmise stock-office-tüüpi tootmis-
ja laohoone ehitamist Keki tänav 3, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele Ettevalmistusfaasis on veel mitmeid erinevas staadiumis objekte. Keila Tööstuspark pole kunagi valmis.

2019. aasta kevadel ostis Harju KEK majandusministeeriumi endise hoone Tallinna vanalinnas Harju tänaval. Mis plaanid selle majaga on või olitegu turundusteoga, et ettevõtet taas tegijana näidata?
Turundamise jaoks oli see tehing pisut liiga kallis. Tegemist on ikkagi puhta äriga. Kuigi Harju KEK Harju tänavalt kõlab ka hästi – viis tähte on juba tänava nimes olemas.

Me oleme pikalt pidanud läbirääkimisi Muinsuskaitse ametiga ja Tallinna linnavalitsusega. See ongi see aeg, mida me oleme pidanud investeerima, ma loodan, et mitte kulutama. Küllap lähiajal saame selle maja tulevikust pikemalt rääkida.

Algatatud detailplaneeringu järgi on Harju KEKil võimalus Keila tööstuspargi territoorium ümber planeerida selliselt, et 9 ha suurune ala Ehitajate tee ja Paldiski mnt poolsest küljest on uue liikluskorralduse ja hoonete paigutusega linnarahvale igapäevateenuste kasutamiseks avatud. Kaugel planeeringutega ollakse?
Tahame avada tööstuspargi territooriumi linnale nii palju, kui see on võimalik. Paraku kõikide ettevõtete puhul pole see mõeldav. Nii kaalumegi erinevaid võimalusi, millega võidaks linn ja rahul oleks ka ettevõtted.

Nii suure ala arendamine toimub paratamatult mitmes etapis.

Uue planeeringuga soovime olla Keila nägu ja tuua linna uusi funktsioone ja teenuseid. Ühena olulisematest hoonetest on plaanis rajada terviklikult toimiv kogukonnakeskus. Tahame sellest luua sisulise ja vormilise maamärgi.

Saan ma õigesti aru, et algselt visandatud torni Keila linnapilti ei tule?
Seda ei ole veel otsustatud. Planeering ei ole kohustus, planeering on võimalus.

Olete varem öelnud, et suurlinna elumugavused on oma tähendust kaotamas ning inimeste vajadus privaatsuse ja looduslähedasema keskkonna järele vaid kasvab. Pidasite silmas ka Keilat?
Keilal on hästi palju trumpe, nii töötamise kui elamise suhtes. Distantsilt näeb neid paremini. Keilas on rohkem loodust, siin on parem keskkond lastele. Nii väikeses linnas, kogukonnas tunnevad inimesed end turvalisemalt jne.

Keilal on väga hea ja kiire ühendus Tallinnaga – tööpäeviti sõidab Balti jaama 40 rongi, teist sama palju busse. Vahel kutsutakse Keilat magalaks. Miks kamitte? Ega pealinnas tööl käimine pole kuritegu. Samas tasuks vaadata, kui palju inimesi tuleb rongide, busside ja autodega Keilasse tööle. Pendelränne on kahesuunaline. Kes enam pendeldada ei viitsi, jääb paikseks. Mida rohkem on Keilas töökohti, seda
enam inimesi valib elukohaks Keila.

Kui töökohad kaovad, lahkuvad ka inimesed. Kahe-kolme aasta pärast tekkivate töökohtade nimel tuleb tegutseda juba täna. Vaja on meelitada siia investeeringuid.

Meil on võimalus muuta Keila õigete otsuste ning valikutega atraktiivsemaks, energilisemaks ning tuntumaks. Ja seda meie kõigi jaoks. Hea näide on siin uue laululava projekt. Loodan väga, et selle ehitus peagi algab.

Ambitsiooni ja heas mõttes fanatismi võiks olla rohkem. Olgem suuremad, kui see maha märgitud linna piir. Kui linn on tuntud, mainekas, siis on meie kõigi elu parem. Linn peab olema elav organism, mis areneb kogu aeg.

Keila patrioodina lisan, et sellist Keilat ma tahan – pidevalt areneva linnakeskkonna, uute ärivõimaluste, lisanduvate töökohtadega. Me soovime pikaajaliselt panustada Keila linna arengusse.

___