Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute küpsiste kasutamisega.
Kui soovite keelata küpsiste salvestamist teie seadmesse, kohandage palun oma brauseri turvaseadeid.

Loe lähemalt

PRIVAATSUSPOLIITIKA JA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

Vastutav andmetöötleja

  • HARJU KEK AS
  • Reg 10029482
  • Aadress Paldiski mnt 21, Keila
  • Tel 6 74 75 00
  • E-mail info@harjukek.ee

Mõisted

Vastutav töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid.

Volitatud töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel;

Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (“andmesubjekti”) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku,
kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

Isikuandmete töötlemine – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

“Küpsis” (cookie) on väike tekstifail, mida veebileht salvestab sinu arvutisse või nutiseadmesse, kui külastad meie veebilehte. See võimaldab talletada infot eelistuste kohta, nii et sa ei pea seda lehte taas külastades või lehti sirvides uuesti valikuid tegema.

Milliseid isikuandmeid ning mis eesmärgil me kogume?

Juhul kui soovite kodulehe kaudu saada mõne teenuse kohta rohkem teavet, siis kogume ja töötleme järgnevaid isikuandmeid Harju KEK AS kogub järgmisi andmeid:

  • Nimi
  • E-posti aadress
  • Telefoninumber
  • Päringu tekst

Päringuid on võimalik esitada täites vastava kontaktivormi või saates e-kirja aadressile info@harjukeke.ee. Pakkumise ettevalmistamiseks kasutame ka krediidiinfo päringust saadud andmeid ettevõtte kohta.

Õiguslik alus taoliseks isikuandmete töötlemiseks on isikuandmete töötlemine andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele (GDPR Art 6(1)(b)).

Veebilehe sirvimise statistika

Veebilehtede külastamisel kogutakse külastaja kohta isikustamata tehnilisi andmeid.

Tehnilised andmed piirduvad kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadressiga (IP-aadress), arvuti veebilehitseja ja operatsioonisüsteemi tarkvaraversiooniga, külastamise aja (kellaaeg, kuupäev, aasta) ja kohaga. IPaadresse ei seota isikut tuvastava teabega.

Ülalpool nimetatud andmete kogumiseks kasutame automatiseeritud tööriista Google Analytics. Kui te ei soovi enda kohta neid andmeid edastada, saate igal ajal keelata oma andmete kogumise Google Analyticsi poolt, nagu on kirjeldatud siin.

Küpsised

Meie veebilehed kasutavad küpsiseid pakutavate teenuste kvaliteedi parandamiseks. Kasutame seansiküpsiseid, püsiküpsiseid ja kolmanda isiku küpsiseid (Google Analytics, Facebook):

Uute ja endiste klientide identifitseerimiseks. Sinu eelistuste meelde jätmiseks nagu keel, värvide kontrastid või kirja suurus. Meelde jätmiseks, kas oled (või ei ole) nõustunud meie küpsistega sellel leheküljel. Koguda usaldusväärset informatsiooni lehe külastatavuse kohta, mis võimaldab meil mõõta, kuivõrd leht vastab kasutajate vajadustele ning teha võimalikke parendusi.

Küpsiste lubamine ei ole vältimatult vajalik veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks, kuid annab parema lehitsemiskogemuse. Soovi korral võid alati küpsised kustutada või blokeerida, kuid seda tehes ei pruugi veebilehe mõned funktsioonid töötada soovitud viisil.

Arvesta, et mõned küpsised pärinevad kolmandast isikust teenusepakkujalt, kes täidab mõnda neist ülesannetest meie asemel.

Küpsistega seotud informatsiooni ei kasutata sinu isiku tuvastamiseks ning kogutud andmed on meie kontrolli all. Küpsiseid ei kasutata ühekski muuks otstarbeks kui eelnevalt kirjeldatud.

Kui kaua me andmeid säilitame?

Veebilehel kogutud isikustamata tehnilisi andmeid säilitatakse tähtajatult.

Isiku- ja kliendiandmeid säilitame nii kaua, kuni see on vajalik:

  • Teenuste ja informatsiooni toimetamiseks
  • Esitatud päringute puhul suhtlemiseks
  • Valikute ja õiguste teostamise tagamiseks

Isikuandmete jagamine

Võime muuta sinu isikuandmed, kliendiandmed või äriinfo kättesaadavaks firmadele, mis pakuvad meie äritegevust toetavaid teenuseid nagu veebilehe analüütikud või klienditeeninduse pakkujad. Need firmad on volitatud kasutama isikuandmeid, kliendiandmeid või äriinfot ainult selleks, et osutada meile teenuseid. Teenusepakkujate valikul jälgime, et teenusepakkuja asuks Euroopa majanduspiirkonnas.

Jagame sinu isikuandmeid, kliendiandmeid või äriinfot kolmandatele isikutele ainult privaatsusteatises kirjeldatud viisil. Me ei müü sinu isikuandmeid kolmandatele isikutele.

Õigused

Teatud juhtudel on teil õigus nõuda teie kohta käivate isikuandmete töötlemise piiramist ja õigus esitada vastuväiteid teie kohta käivate isikuandmete töötlemisele.

Kui leiate, et teie privaatsust on kuritarvitatud, siis palume võtta ühendust vastutava andmetöötlejaga. Teil on samuti õigus esitada kaebus selle riigi andmekaitse järelvalveasutusele, kus asub teie alaline elukoht.

Isikuandmete töötlemiseks antud nõusoleku tagasivõtmine

Kui Te soovite olla n-ö unustatud, palume Teil sellest meile teada anda kirjutades aadressile info@harjukek.ee. Sooviavalduse alusel eemaldame me Teie päringu(te)ga seotud informatsiooni oma süsteemidest.

“Eesti vajab visiooni tööstuspoliitikast”, Otto Richard Pukk

17.04.2021

Oleme nõus Incap Corporation presidendi Otto Richard Pukki arvamusartiklis avaldatud mõtetega Eesti tööstuspoliitika kohta.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (https://www.estonianelectronics.eu/et) volikogu liige ja elektroonikatööstuse ettevõtte Incap Corporation president Otto Richard Pukk arvamusartikkel Eesti tööstuspoliitikast toob välja nõrkused ja puudused eelnimetud valdkonnas. Loe täispikka all olevat täispikka arvamusartiklit.

Otto Richard Pukk: Eestil puudub visioon tööstuspoliitikast, aga seda on hädasti vaja

Tööstuse kui Eesti majanduse selgroo juhtimine selge tööstuspoliitikaga on riiklikult tagaplaanil, ometigi on sektoril märkimisväärne roll nii Eesti SKPs kui ekspordis. Kuidas teha Eestist aastaks 2035 kõrgtehnoloogiline ja nutikas tööstusriik, kirjutab Incap Corporationi president Otto Richard Pukk konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Tööstus on Eesti suurim majandussektor, moodustades kolmveerandi Eesti ekspordist ja olles Eesti suurim tööandja. Ainuüksi kohalik elektroonikatööstus moodustab 2miljardilise käibega märkimisväärse osa Eesti majandusest ning on toonud olulisi investeeringuid, olles üheks Eesti märgilisemaks ekspordiveduriks.

Elektroonikatööstus toetab omakorda teiste tööstussektorite digitaliseerimist ja automatiseerimist ning on eeldus digi- ja rohepöördele, kuid ka alus puhtamate tehnoloogiate arendamiseks.

Samas on Eesti tööstuspoliitika juhtimine riiklikul tasandil jäänud tahaplaanile ning vajab ajakohastamist kõigis olulistes valdkondades – olgu nendeks finantsinstrumendid, tööjõuküsimus, investeeringud teadus- ja arendustegevusse või koostöö teadusasutustega.

Eestil pole poliitilist visiooni meie nutikast ja kõrgtehnoloogilisest tööstusriigist, kuigi tulenevalt oma panusest majandusse peaks tööstus olema Eesti visioonis just kesksel kohal. Millal hakkame nägema ja turundama end lisaks e-riigile ka tööstusriigina?

Elame tööstusbuumi laineharjal

Juba praegu on tööstusel märkimisväärne osakaal Eesti SKPst ja ekspordist, riigi poolt sihiks seatud strateegilisel aastal 2035 võiks see aga olla koguni üle 30%. Seda toetab ka asjaolu, et globaalsed trendid soodustavad meie kohaliku tööstuse arengut. Võtame näiteks kas või elektroonikasektori, kus globaalsed komponentide tarneraskused ja eri tööstusharusid mõjutav turu ümberstruktureerimine toovad tootmise arendusmeeskondadele ja lõpptarbijatele geograafiliselt lähemale ehk Hiinast Euroopasse ja Ameerikasse.

Uued tehnoloogiad tekivad ja arenevad nii tempokalt, et nende turuletoomise kiirus on varasemast veelgi olulisem ning valmisolek vajalikeks investeeringuteks tootmise ümberkorraldamisel täna suurem kui varem. Ka Eestil on siin oluline võimalus tulevikutööstuse investeeringutest osa saada – meil on kogemused suurtootmise vallas ja puudub konkurents elektroonikakomponentide tootmises.

Samuti kasvab elektroonikaseadmete kasutus ja elektroonika integreerimine tarbeesemetesse meeletu tempoga. Oma panuse annavad tööstusrevolutsioon 4.0, asjade internet ja 5G, tehisintellekt, virtuaalne reaalsus, täiustatud andmeanalüüs ja automatiseerimine, mis võimaldavad võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ja toimimismudeleid, mis saavad tööstusprotsesside osaks. Kõik need lahendused vajavad elektroonikat ja seetõttu on just elektroonikatööstusel teiste tööstusharude arengus üha olulisem roll.

Globaalse buumi ja oma tugevuste nutikaks kasutamiseks ning täiendava väärtuse loomiseks tuleb Eestil võtta riigina kindel siht tööstuse arendamiseks ja suunata sellele nii fookus kui ka ressursid – et uued investorid meid üles leiaksid ja olemasolevad investorid oma investeeringuotsustega julgemad oleksid. Peame astuma sammu edasi olukorrast, kus iga riigiasutus tegeleb peamiselt oma arengukavaga ja vaatama laiemat pilti – poliitilist visiooni Eestist kui tööstusriigist ja selleks vajalikku tööd ka nii mainekujunduse kui diplomaatia tasandil.

Milline on Eesti kui tööstusriik aastal 2035

Kuigi tööstusel on nii meie majanduses kui tööhõives oluline roll ning tulevik ilma selleta poleks mõeldav, pole tööstust välja toodud riigi viimastes olulistes arengukavades, olgu selleks siis “Eesti 2035” või “Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035”. On selge, et tööstuse arengu soodustamiseks peame lisama selle riigi prioriteetide sekka ja selgelt need peatükid oma strateegiatesse juurde kirjutama.

Pakun välja, et aastaks 2035 võiks Eesti olla kõrgtehnoloogiline nutikas tööstusriik, kus tööstus on innovatsiooni, jätkusuutliku majanduskasvu ja heaolu allikas.

Selle saavutamiseks peame esmalt looma tööstuspoliitika, mis oleks aluseks teistele poliitikatele. Riiklikud plaanid ja otsused peavad olema jätkusuutlikud, mitte tekkima kiirelt, ilma arutelude või mõistlike põhjendusteta. Seda peab toetama ka praktika – näiteks meie riigihanked peavad innustama ka kodumaiseid ettevõtteid piisavalt innovatsioonikoostööle ning maksuerisused toetama Eestis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ja tehnoloogiainvesteeringuid, nagu seda tehakse mujal maailmas.

Samuti peame seadma tööstusriigina sihiks hariduse jätkuva kõrge kvaliteedi, et tagada oskustööjõu ja maailmatasemel spetsialistide saadavus. Töötamine tööstuses peab muutuma ka Eestis atraktiivseks karjäärivalikuks, sest just nii see on tänu täna tööstuses kasutusel olevale tipptasemel tehnoloogiale ja robootika- ning digilahendustele.

Nii inseneriharidus kui tehniline kutseharidus on olulised majandust edasiviivad tegurid, mis peaks saama riigilt põhitellimuse. Kui tahame olla tööstusriik, vajame lähiaastatel lisaks 30 000 inseneri – see aga tähendab, et lisaks juurdeõppele peame mõtlema teistele innovaatilistele lahendustele. On selge, et omal käel meil selleks ressurssi ei jagu ja on vältimatu leida viis, kuidas tuua Eestisse inimesed, kes aitavad meil jõuda tippu. Maailmatasemel mängimiseks peame tagama endale maailmatasemel mängijad – ka siis, kui nad ei ole alati pärit Eestist.

Tööstusele on hädavajalik ka teadus- ja arendustegevus, kus peaksime toetusmeetmete kujundamisel pakkuma rohkem sõnaõigust majandusse olulisel määral panustavate sektorite esindajatele. On selge, et suurema lisandväärtusega ekspordi aluseks on toote- ja protsessiarendus ning selleks on vaja muuta teaduse ja ettevõtete koostoime optimaalseks.

On selge, et tööstusriigiks saamisel ei piisa vaid peatükist strateegias – see on alles algus. Kõrgtehnoloogiline tööstus peab lisaks meie loodusele ja e-riigi oskusteabele kujunema oluliseks osaks Eesti kuvandist, mida maailmaga jagame. Iga korralik IT-riik vajab riistvara, mille abil innovatsioon tööle panna, sest üks ei saa ilma teiseta. See ei ole saavutatav paari aastaga, vaid nõuab sihikindlat ja pidevat tööd. Aga hakkame pihta nüüd ja kohe ning loome Eestile tugeva ja eduka tööstuspoliitika!

HARJU KEK AS
+372 674 7500
info@harjukek.ee

Harju KEK on pikaajalise kogemusega äri- ja tööstuskinnisvara arendaja Eestis.

Ettevõte tegeleb kinnisvara arendamise, haldamise ja investeeringute juhtimisega.