STARK Logistics arendab laomajandust ja maanteevedusid

Keila Tööstuspargis toimetav transpordi- ja logistikaettevõtte esindajate intervjuu Keila Lehes.

Intervjuu koostas Keila Leht ajakirjanik Allar Viivik, intervjuu ilmus väljaandes Keila Leht 02.12.2022.

STARK Logistics on ärinimi, mille alla on koondunud turul üle 35 aasta tegutsenud kaks transpordiettevõtet – kunagised Tallept Auto ja KMV. Tallept Auto sai KMV ainuomanikuks juulis 2020, firmad ühendati mullu märtsis. Nii teatab Stark Logistics AS-i koduleht. Millega põhiliselt Harju KEK-i Keila Tööstuspargis toimetav ning transpordi- ja laoteenuseid pakkuv ettevõte tegeleb, sellest rääkis Keila Leht STARK Warehousing OÜ juhatuse liikmete Arvo Halliku ja Riho Pungaga.

Arvo Hallik: Eellugu on selline, et alates 1980ndatest tegutsesid Tallept Auto Tutermaal ja KMV Harju KEK-i tütarettevõttena Keilas. Mõlemad on ajalooliselt olnud kohalikul turul suured tegijad maanteetranspordi alal. Tallept Kesk-Euroopa ning KMV peamiselt Skandinaavia ja Soome suunal. Märkasime, et lisaks veoteenusele vajasid üha rohkemad kliendid ka laoteenust. See viis Keila Tööstuspargis esimeste laopindade rendilepinguteni. Kui alguses oli laoteenus pigem lisandväärtus veoklientidele, siis täna on see eraldiseisev strateegiline ärisuund. Tallept ostis KMV 2020. aasta suvel. Sama aasta lõpus võeti kasutusele uue ärinime ja ühtse brändina STARK Logistics ning veidi vähem kui aasta pärast ostu firmad ühendati. Selle aasta algusest on tõsisem fookus just laomajanduse arendamisel. Juriidiliselt sai kogu laondust puudutav äri tõstetud eraldi juriidilise keha alla, paika pandud eraldi juhtkond ning meeskond.

Tööstuspargi Keki tänavale olete värskelt rajanud ka laopinnad ehk halli?

Riho Pung: Meil oli lõpuks selg vastu seina. Ühel hetkel ei olnud enam vajalikku pinda, et pakkuda kvaliteetset teenust olemasolevatele klientidele. Rääkimata uutest klientidest. Keila Tööstuspark ja selle arendajad on tublid. Nendega on meil hea koostöö. Tegime pargi arendajatega pikaajalise maa rendilepingu, võimalusega ehitada siia kaks PVC halli. Lao- ja komplekteerimiskeskusse kolisime tänavu augusti teisel poolel ja viimased elektritööd said tehtud 1. detsembriks. Olemasoleva halli mõõdud on 90 x 30 meetrit ja pindala seega 2700 m2. Hallil on kõrgust 11 meetrit ja mahutab 3 500 euroaluse kohta. Teine pool krundist on praegu tühi, kasutame seda välitingimustes hoitava kauba ladustamiseks. Kui ärikeskkond lubab, siis on lähiaastatel plaanis püstitada ka teine sama suur PVC hall. Kokku oleks siis meil Keilas 5400 m2 pinda ja 7000 euroaluse kohta. Lisaks on meil veel kaks ladu, mis asuvad Iru Elektrijaama lähedal Saha-Loo teel. Üks ladu on küttega, mahutavusega 2 200 euroaluse kohta. Teine aga riiuliteta PVC hall suuremate kaupade hoiustamiseks.

Kui palju töötab firmades autosid ja inimesi?

Arvo Hallik: Me saame kliendile pakkuda logistika täisteenust ehk täita tellimusi nii maanteeveol kui ka ladustamisel. Praegu on autopargis 90 vedukit, mis on Eesti mõistes üks suuremaid. Täna on tööl kokku 117 inimest, kellest 92 autojuhid, 15 inimest töötab administratsioonis, tehnikaosakonnas on neli ning laos kuus töölist.

Millised on vedude suunad?

Arvo Hallik: Peamised suunad on Skandinaavia ja Soome, Kesk- ja Lõuna-Euroopa ning loomulikult Baltikum ja Eesti. Venemaa suunal veame, kuid see suund on ajalooliselt olnud oluliselt väiksema kaaluga. Seoses sõjaga Ukrainas on selle suuna osatähtsus veelgi kahanenud.

Miks valisite lao asukohaks just Keila?

Arvo Hallik: Koht on logistiliselt väga hea. Siit on hea alustada vedusid nii Skandinaaviasse kui Kesk-Euroopasse, Tallinna ringtee tagab kiire ühenduse Narva ja Tartu suunal. Ladude osas oleme positsioneerinud ennast mõlemale poole Tallinna linna. Maardu sadamast liikuvad kaubad saame ladustada Irus. Keila Tööstuspargi ettevõtetele oleme n-ö samas hoovis, lisaks linna hea asukoht Paldiski sadamast veetava kauba osas.

Keda siia veel ootate nii Keilast kui Lääne-Harjumaalt?

Riho Pung: Meie tänasteks klientideks on peamiselt tööstused. Arvestades meie võimekust maanteevedudel ning ladustamisel, on üldiselt meie kliendid pigem täisteenust vajavad ja hindavad ettevõtted. Oleme omalt poolt valmis investeerima, et anda neile pikaajaliselt toimiv logistikalahendus. Hea oleks näha uusi tulijaid Lääne-Harju vallast.

Firmade vedude ja laomajanduse tulevik?

Arvo Hallik: Kindlasti on meil plaanis kasvada ja areneda, seda nii maanteetranspordi kui laonduse vallas. Laomajanduses me ennast suureks tegijaks ei pea. Hetkel on meil pinda kokku 5000 m2 ja vähemalt teist sama palju tuleb juurde ehitada. Laome korraliku vundamendi teenuse osutamiseks nii IT-süsteemide kui meeskonna osas. Siis saab olemasolevatele ja uutele klientidele anda lubadusi, mida täita suudame. Eks palju sõltub ka tuleviku majandusoludest.